Skip to content Skip to navigation

Õpiedukeskus

Õpiedukeskuse juht, hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste õppe koordinaator Evelin Laul

evelin.laul[at]kivilinn.tartu.ee, telefon 746 0070

ruum A317

Sotsiaalpedagoog Laura Perillus

laura.perillus[at]kivilinn.tartu.ee, telefon 746 0070

ruum A317

Sotsiaalpedagoog Evelin Lahesoo

evelin.lahesoo[at]kivilinn.tartu.ee, telefon 746 0070

ruum A317

Sotsiaalpedagoog Liis Muri

liis.muri[at]kivilinn.tartu.ee, telefon 746 0070

ruum A317

Eripedagoog Elma Piirimägi

elma.piirimagi[at]kivilinn.tartu.ee

ruum B306

Psühholoog Triinu Kilp

triinu.kilp[at]kivilinn.tartu.ee

ruum A302

Psühholoog Echtel-Erle Valk

 echtel.valk[at]kivilinn.tartu.ee

ruum A302

Abiõpetaja Kristel Kool

ruum A306

 

Tartu Kivilinna Kooli Õpiedukeskuse koosseisu kuuluvad hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator ja kooli tugiosakonna juhataja, eripedagoog, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid.

 

Õpiedukeskuse  ülesanne on tagada süsteemne üldine tugi koolis kõigile õpilastele. Samuti koordineerib ja korraldab kooli Õpiedukeskus tõhustatud ja erituge koostöös kooliväliste spetsialistidega. Õpiedukeskuse liikmed hindavad õpilastele rakendatud tugimeetmete tõhusust ning teevad ettepanekuid edaspidiseks (pedagoogiliseks) tööks. Igapäevaste ülesannete hulka kuulub ka mitmekülgne õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate nõustamine või selle koordineerimine.

 

Evelin Laul- Õpiedukeskuse juhataja ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator (HEVko) toetab ja juhendab õpetajaid ja vajadusel ka lapsevanemaid lapse hariduslike erivajaduste väljaselgitamisel. Ta koordineerib erinevate tugimeetmete rakendamist (õpiabi, individuaalne õppekava, pikapäevarühm, ainekonsultatsioonid) koolisiseselt ning teeb ettepanekuid edasiseks pedagoogiliseks tööks. Lisaks koordineerib HEVko koostööd haridusasutuse väliste spetsialistide ja komisjonidega õpilase haridusliku erivajaduse välja selgitamiseks või sobivamate õppimistingimuste määramiseks. Ta jälgib rakendatud  tugimeetme tõhusust, kutsub vajadusel kokku ümarlaua ning nõustab lapsevanemaid. HEVko juhendab õpetajaid hariduslike erivajadustega õpilaste individuaalse arengu kaartide täitmisel ning individuaalsete õppekavade koostamisel. Ta aitab õpetajaid ka andekate õpilaste identifitseerimisel ning vajadusel töö korraldamisel andekate õpilaste arengu toetamiseks.

Elma Piirimägi- eripedagoog ja õpiabirühma õpetaja toetab ja nõustab nii õpetajaid kui lapsevanemaid õpilase kõneprobleemide korral, viib I kooliastmes läbi logopeedilise õpiabi tunde ja vajadusel osaleb õpetaja ja/või lapsevanema nõustamisel. Logopeedilise õpiabirühma tundides osalevad õpilased, kelle suuline või kirjalik kõne areneb eakohase normiga võrreldes aeglasemalt. Logopeedilise õpiabi õpetaja töö põhieesmärk on toetada eelkõige kirjaliku ja suulise kõne nende külgede arengut, millest otseselt sõltub õppeedukus. Nendeks on lugemine, kirjutamine, väljendusoskus.

Liis Muri, Evelin Lahesoo, Laura Perillus - sotsiaalpedagoogid tegelevad igapäevaselt selle nimel, et ära hoida ja leevendada erinevate sotsiaalprobleemide teket koolis. Vajadusel loob sotsiaalpedagoog võrgustiku, kuhu võivad olla kaasatud lapsevanemad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, noorsoopolitsei ning muude ametkondade ja instantside esindajad. Sotsiaalpedagoogid puutuvad kokku koolikohustuse ja kodukorra täitmise eirajatega, käitumis- ja kohanemisraskustega õpilastega ja nende lähikonnaga, vägivalla ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega. Vajadusel nõustavad nad nii õpetajaid kui lapsevanemaid sotsiaalsetes küsimustes.

Laura Perillus- karjäärikoordinaator tegeleb karjäärinõustamise koordineerimisega põhikooli III kooliastmes, korraldab õpilaste esmast nõustamist/juhendamist karjääriotsuste ja õpivalikute tegemisel ning juhendab õpetajaid karjääriõppe integreerimisel ainetundidesse.

Triinu Kilp ja Echtel-Erle Valk - koolipsühholoogid toetavad õpilasi, lapsevanemaid ning koolitöötajaid laste positiivse vaimse tervise ja arengu eesmärgil ning lähtuvad oma tegevuste planeerimisel eeskätt lapse parimatest huvidest. Nende töövaldkondade hulka kuulub lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine (testimine, vaatlemine, intervjueerimine, analüüsimine), nõustamine, konsulteerimine ning koostöö nii lapsevanemate kui kooliväliste spetsialistidega. Koolipsühholoogid nõustavad õpilasi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt, abistades neid valikute ja otsuste tegemisel, eneseteadvuse kujunemisel, isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel, suhtlemisoskuste omandamisel, enesehinnangu korrigeerimisel, kriisisituatsioonist väljatulemisel.

 

 

Peamised tugimeetmed koolis lapsevanema või Õpiedukeskuse ettepanekul

Ainekonsultatsioon on esmane ainealane tugi õpilastele, kellel on tekkinud ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel või ainealane täiendav juhendamine eriliselt andekatele õpilastele aineolümpiaadide, võistluste, konkursside jms ettevalmistamiseks. Tegevus toimub õppetunni väliselt õpetaja poolt kindlaks määratud ajal. Konsultatsioonitundides on võimalik vastata järele kontrolltöid ning saada täiendavat ainealast abi. Ainekonsultatsioonid on mõeldud kõigile II ja III kooliastme õpilastele ning nende toimumise aja määrab iga aineõpetaja individuaalselt.

Pikapäevarühm direktori käskkirjaga on mõeldud II ja III kooliastme õpilastele, kellel on ühes või mitmes õppeaines ajutised õpiraskused ning kes vajab regulaarset aineõpetaja lisaabi positiivsete õpitulemuste saavutamisel. Õpilastel on kohustus käia aineõpetajate juures õppimas regulaarselt kokkuleppelistel aegadel.

Õpiedukeskuse pikapäevarühm on ajutine tugimeede II ja III kooliastme õpilastele, kellel on probleeme hoolsusega või kes vajavad välist kontrolli igapäevaste õppeülesannete täitmisel. Õpiedukeskuse liikme(te) juhendamisel tehakse päevast kokkuvõte, selgitatakse välja järgmise päeva õppeülesanded ning koostatakse järelvastamiste või konsultatsioonitundide graafik. Õpiedukeskuse pikapäevarühmas käimise periood lepitakse kokku sotsiaalpedagoogi või HEVko-ga ning iga pikapäevarühmas osalemine fikseeritakse kirjalikult õpilase allkirjaga.

Õpiabirühm on üldine tugimeede põhikooli õpilasele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda saavutada positiivseid õpitulemusi ning vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust ja/või vajab logopeedilist abi suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamisel. Tulenevalt lapse vajadusest tegeletakse erinevaid meetodeid ja eripedagoogilisi võtteid kasutades nii õppeaine sisulise poolega kui taju-, tähelepanu-, mälu- ja mõtlemisprotsesside arendamisega. Olulisel kohal on õpioskuste kujundamine, sh püsivuse ning keskendumisvõime toetamine ja abimaterjalide ja –võtete kasutama õpetamine. Õpiabitunnid toimuvad nii ainetundidega paralleelselt kui tunnivälistel aegadel kindla õpetaja juhendamisel. Õpilased on rühma määratud aineõpetaja tähelepanekute ja/või eripedagoogilise uuringu alusel lapsevanema kirjalikul loal. Õpiabirühmas õpib korraga kuni 7 õpilast ning õpiabi rühma töö kohta peetakse arvestust vastavas Stuudiumi päevikus.

Individuaalset õppekava (IÕK) rakendatakse õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel (kaasaarvatud mitterahuldav perioodihinne), kelle tervislik olukord ei võimalda klassiga ühise töökava järgi õppimist või kes vajab kõrgendatud nõudmisi õppetöös tulenevalt andekusest. IÕK rakendamisel lähtutakse nii lapsevanema, aineõpetaja kui kooliväliste spetsialistide arvamusest ja soovitustest. IÕK on vajalik, kui õpilase ainealaste pädevuste saavutamiseks on vajalik klassi üldise töökavaga võrreldes märkimisväärsete erisuste rakendamine. IÕK võib õpilasele vajadusel koostada nii ühes kui mitmes õppeaines ning sellega võib sätestada õpilase suhtes kohandusi ja muudatusi õppeprotsessis, õpikeskkonnas, õppesisus ning hindamises. Õpilasega töötamiseks koostab vastava aine õpetaja (koostöös vajalike tugispetsialistide ja HEV õppe koordineerijaga) individuaalse plaani. IÕK järgi õppivate õpilaste nimekirja kinnitab kooli direktor käskkirjaga. Individuaalne õppekava koostatakse ühe õppeperioodi, poolaasta või õppeaasta kohta.

NB! Kooli otsusel individuaalset õppekava rakendades on selle aluseks põhikooli riiklik õppekava.

 

Peamised tugimeetmed koolis piirkondliku nõustamiskomisjoni otsusel

Individuaalse õppekava (IÕK) rakendamine piirkondliku nõustamiskomisjoni  otsusel võimaldab:

  1. asendada või vähendada õpitulemusi ühes või mitmes õppeaines (nt õpilane õpib matemaatikas enda reaalsete võimete tasemel);
  2. asendada kohustuslikke aineid või neist vabastada (nt kehaline kasvatus füüsilise puudega õpilasel, kes kasutab rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teraapiaid; muusikaõpetus tugeva kuulmislangusega õpilasel; B-võõrkeel kõnepuudega või spetsiifilise lugemis- ja kirjutamishäirega õpilasel);
  3. teha olulisi erisusi õppesisus, õppekorralduses ja hindamises (erialaspetsialisti hinnangule toetudes).

 

NB! Nõustamiskomisjoni otsusega IÕK järgi õppiv õpilane võib teha raskusi tekitavas õppeaines põhikooli lõpueksamina koolieksami (lõpetamise alus on IÕKs määratud õpitulemuste saavutatus).

 

Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vaid nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema taotlusel. Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava. Koduõppel olevate õpilaste õpet koordineerib õppejuht.    

Kõik haridusliku erivajadusega õpilased ning koolis nende toetamiseks rakendatud tugimeetmed kantakse sisse Tartu haridusteenuste haldamise süsteemi ARNO. Tunnistusele ja õpinguraamatusse sellekohast märget ei jää.