Kolmapäeval 10. aprillil said Tartu Kivilinna Kooli väikesed professorid ja noored akadeemikud osa looduspäevast Valgesoo rabas. Looduspäeva viisid läbi toredad RMK retkejuhid Kati ja Epp.

Matka käigus õppisime tundma erinevaid sooliike, rabas kasvavaid taimeliike ning saime teada, missugused loomad ja linnud eelistavad oma elupaigaks just sood.

Valgesoo on kõige väiksem raba Eestis, mis on võetud looduskaitse alla. Valgesoo raba on saanud oma nime seal õitsvate tupp-villpeade järgi.

Tupp- villpea rahvapärased nimetused on valgepea ja sootups. Valget tutti hakkab taim kandma alles 16. aastaselt ning seda kuni 40. aastani.

Matkates madalsoo radadel saime teada, et Eestis kasvavad orhideed eelistavad just seda sooetappi oma kasvukohaks. Nägime oma teel palju „pokusid“. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad. Uurisime lähemalt ka sookailu. Sookailu tunneb ilmselt iga inimene – tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime “päävalurohi”. Vanasti kasutati aga seda taime ka sääskede ja koide peletamiseks.

Madalsoos saime süüa ilusaid, suuri ja punaseid marju- jõhvikaid. Jõhvika rahvapärased nimetused on kuremari ja rabamari. Marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu. Neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni. Kasutatakse jookide, keediste ja tarretise valmistamiseks. Saime teada, et igas päevas viie jõhvika söömine, hoiab meie tervise korras. Jõhvikamarjad alandavad ka  kõrget vererõhku ja parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet.

Palju uusi teadmisi saime juurde turbasambla kohta. Turbasammal on huvitav taim juba sellepärast, et tal puudub juur, ta ei õitse ning tal ei ole seemneid. Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Ta kasvab ülevalt poolt 1mm aastas ning kõduneb altpoolt. Vett võib aga turbasambla taim endasse imeda kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub.

Kuna turbasammaldel on väga suur veeimamisvõime, siis on neid rahvameditsiinis kasutatud sidumisvahendina vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad ka praktiliselt steriilsed. Palju kasutusalasid on peamiselt turbasammaldest tekkival paksul turbakihil. Sellest tehakse kütteks toorturvast või briketti, samuti sobib ta loomadele allapanekuks ja töödelduna taimedele kasvupinnaseks. Turvas on ka tooraineks keemiatööstusele. Vanasti pandi turbasammalt aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. Meditsiinis kasutatakse ka  turbamuda. See sobib tugi- ja liikumiselundite ning mõnede närvihaiguste ravimiseks.

Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.

Samuti saime teada, et soos kasvab palju söödavaid marju: jõhvikad, rabamurakad, kukemarjad, sinikad. Loomadest võib soos kohata hunte ja rebaseid ning lindudest metsiseid, merikotkaid ja sookurgesid.

Oli üks ütlemata tore, huvitav ja hariv looduspäev.