Evelin Laul- Õpiedukeskuse juhataja ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator (HEVko) toetab ja juhendab õpetajaid ja vajadusel ka lapsevanemaid lapse hariduslike erivajaduste väljaselgitamisel. Ta koordineerib erinevate tugimeetmete rakendamist (õpiabi, individuaalne õppekava, pikapäevarühm, ainekonsultatsioonid) koolisiseselt ning teeb ettepanekuid edasiseks pedagoogiliseks tööks. Lisaks koordineerib HEVko koostööd haridusasutuse väliste spetsialistide ja komisjonidega õpilase haridusliku erivajaduse välja selgitamiseks või sobivamate õppimistingimuste määramiseks. Ta jälgib rakendatud tugimeetme tõhusust, kutsub vajadusel kokku ümarlaua ning nõustab lapsevanemaid. HEVko juhendab õpetajaid hariduslike erivajadustega õpilaste individuaalse arengu kaartide täitmisel ning individuaalsete õppekavade koostamisel. Ta aitab õpetajaid ka andekate õpilaste identifitseerimisel ning vajadusel töö korraldamisel andekate õpilaste arengu toetamiseks.

Elma Piirimägi- eripedagoog ja õpiabirühma õpetaja toetab ja nõustab nii õpetajaid kui lapsevanemaid õpilase kõneprobleemide korral, viib I kooliastmes läbi logopeedilise õpiabi tunde ja vajadusel osaleb õpetaja ja/või lapsevanema nõustamisel. Logopeedilise õpiabirühma tundides osalevad õpilased, kelle suuline või kirjalik kõne areneb eakohase normiga võrreldes aeglasemalt. Logopeedilise õpiabi õpetaja töö põhieesmärk on toetada eelkõige kirjaliku ja suulise kõne nende külgede arengut, millest otseselt sõltub õppeedukus. Nendeks on lugemine, kirjutamine, väljendusoskus.

Jaana Truuts, Evelin Lahesoo - sotsiaalpedagoogid tegelevad igapäevaselt selle nimel, et ära hoida ja leevendada erinevate sotsiaalprobleemide teket koolis. Vajadusel loob sotsiaalpedagoog võrgustiku, kuhu võivad olla kaasatud lapsevanemad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, noorsoopolitsei ning muude ametkondade ja instantside esindajad. Sotsiaalpedagoogid puutuvad kokku koolikohustuse ja kodukorra täitmise eirajatega, käitumis- ja kohanemisraskustega õpilastega ja nende lähikonnaga, vägivalla ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega, õpilaste. Vajadusel nõustavad nad nii õpetajaid kui lapsevanemaid sotsiaalsetes küsimustes.

Kati Kivistik - koolipsühholoog on vaimse tervise spetsialist, kes viib läbi ennetustööd või annab nõu kriisisituatsioonist väljatulekuks vajaliku toe korraldamisel. Koolipsühholoog teeb koostööd asutuse siseselt õpetajate ja teiste tugispetsialistidega õpilase abi- ja toetusvajaduse väljaselgitamiseks ning hindab õpilase arengut ja toimetulekut õpikeskkonnas eriala kompetentsist lähtuvalt. Koolipsühholoog võib töötada nii üksikisikute kui gruppidega (nt õpilaste grupid, klassid, haridusasutuse kollektiiv jt). Vajadusel teeb ta koostööd meditsiini-, rehabilitatsiooni-, sotsiaalvaldkonna spetsialistidega õpilasele vajaliku toe pakkumiseks.

Jaana Truuts - karjäärikoordinaator tegeleb karjäärinõustamise koordineerimisega põhikooli III kooliastmes, korraldab õpilaste esmast nõustamist/juhendamist karjääriotsuste ja õpivalikute tegemisel ning juhendab õpetajaid karjääriõppe integreerimisel ainetundidesse.

Õpilasnõustaja toetab õpilasi, lapsevanemaid ning koolitöötajaid laste arengu eesmärgil ning lähtub oma tegevuste planeerimisel eeskätt lapse parimatest huvidest. Nende töövaldkondade hulka kuulub lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine, nõustamine, konsulteerimine ning koostöö nii lapsevanemate kui kooliväliste spetsialistidega. Õpilasnõustaja nõustab õpilasi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt, abistades neid valikute ja otsuste tegemisel, eneseteadvuse kujunemisel, isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel, suhtlemisoskuste omandamisel, enesehinnangu korrigeerimisel, kriisisituatsioonist väljatulemisel.

Reilika Hunt - õpilasnõustaja ametikoha eesmärk on koostöös juhtkonna, ülejäänud  tugipersonali, õpetajate, õpilaste ning nende vanematega toetada koolis õpilaste arengut. Õpilasnõustaja abistab õpilasi nende õppimis-, mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta tegeleb individuaalselt või väikeses rühmas õpilastega, kes ei tule õppimisega ja/või iseseisva töö tegemisega toime ning vajadusel on õpilasele toeks ka ainetunnis. Õpilasnõustaja annab soovitusi ka sotsiaalsete probleemide lahendamisel, nõustab lapsi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Panustab laste paremasse toimetulekusse igapäevases õppetöös, kujundab ja arendab õpioskusi ning õpetab õppimistehnikaid.

Abiõpetaja: Mari Pohla - abiõpetajad toetavad koostöös klassi- ja aineõpetajatega peamiselt I ja II kooliastme õpilasi, kes vajavad õpi- ja käitumis- või keskendumisraskustest tulenevalt individuaalsemat lähenemist. Nad abistavad tuge vajavaid õpilasi individuaalselt või väikeses rühmas ning aitavad luua õppimist ja arengut toetavat õpikeskkonda, et omandada riiklikus õppekavas (või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas) ettenähtud õpitulemused. Abiõpetajat kaasatakse eeskätt nendesse õppetundidesse ja -tegevustesse, kus vajadus õpilase toetamise järele on kõige suurem. Abiõpetajad abistavad ka õpetajaid koolivälistel üritustel ja õppekäikudel.

Meetmed on kooskõlas PGS §12 lg1 ja §58 lg1-4 ning Tartu Kivilinna Kooli kodukorraga.

● Viis põhjuseta hilinemist õppetundidesse on võrdne ühe põhjuseta puudutud õppetunniga. Põhjuseta puudutud tunni õppematerjal tuleb sooritada kokkulepitud ajal peale tunde õpilasnõustaja juhendamisel maksimaalselt 1,5h ulatuses.

● Kümme põhjuseta puudumist õppetundidest - klassijuhataja ja/või tugimeeskond vestleb õpilasega, võtab ühendust lapsevanematega ja selgitab olukorda. Mõjuvate põhjuste puudumisel teeb klassijuhataja ettepaneku kooli direktorile õpilasele noomiva käskkirja väljastamiseks, millega kaasneb käitumishinde alandamine.

● 20% või enam õppeperioodi tundidest puudunud õpilane kantakse elektrooniliselt õppeinfosüsteemi EHIS. Vastavalt PGS §13 lg1-2 alusel kaasatakse koolikohustuse täitmise tagamiseks koolivälised spetsialistid linnavalitsusest (lastekaitseteenistus).

● Kooli alalt lahkumine (õppepäeva kestel) kolmel või enamal korral - klassijuhataja ja/või tugimeeskond vestleb õpilasega, võtab ühendust lapsevanematega ja selgitab olukorda. Mõjuvate põhjuste puudumisel teeb klassijuhataja ettepaneku kooli direktorile õpilasele noomiva käskkirja väljastamiseks, millega kaasneb käitumishinde alandamine.

● Õpilane, kes jätab järjepidevalt sooritamata iseseisvad õppeülesanded või vajab nende tegemisel tuge, on kohustatud tegema iseseisvaid õppeülesandeid kokku lepitud graafiku alusel enne või peale tunde õpilasnõustaja juhendamisel. Kui õpilane ei ilmu kokkulepitud ajal õpilasnõustaja juurde õppima, on see võrdne ühe põhjuseta puudutud õppetunniga.

Ainekonsultatsioon

Esmane ainealane tugi õpilastele, kellel on tekkinud ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel või ainealane täiendav juhendamine eriliselt andekatele õpilastele aineolümpiaadide, võistluste, konkursside jms ettevalmistamiseks. Tegevus toimub õppetunni väliselt õpetaja poolt kindlaks määratud ajal. Konsultatsioonitundides on võimalik vastata järele kontrolltöid ning saada täiendavat ainealast abi. Ainekonsultatsioonid on mõeldud kõigile II ja III kooliastme õpilastele ning nende toimumise aja määrab iga aineõpetaja individuaalselt.

Pikapäevarühm direktori käskkirjaga

On mõeldud II ja III kooliastme õpilastele, kellel on ühes või mitmes õppeaines ajutised õpiraskused ning kes vajab regulaarset aineõpetaja lisaabi positiivsete õpitulemuste saavutamisel. Õpilastel on kohustus käia aineõpetajate juures õppimas regulaarselt kokkuleppelistel aegadel.

Õpiedukeskuse pikapäevarühm

Ajutine tugimeede II ja III kooliastme õpilastele, kellel on probleeme hoolsusega või kes vajavad välist kontrolli igapäevaste õppeülesannete täitmisel. Õpiedukeskuse liikme(te) juhendamisel tehakse päevast kokkuvõte, selgitatakse välja järgmise päeva õppeülesanded ning koostatakse järelvastamiste või konsultatsioonitundide graafik. Õpiedukeskuse pikapäevarühmas käimise periood lepitakse kokku sotsiaalpedagoogi või HEVko-ga ning iga pikapäevarühmas osalemine fikseeritakse kirjalikult õpilase allkirjaga.

Õpiabirühm

Üldine tugimeede põhikooli õpilasele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda saavutada positiivseid õpitulemusi ning vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust ja/või vajab logopeedilist abi suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamisel. Tulenevalt lapse vajadusest tegeletakse erinevaid meetodeid ja eripedagoogilisi võtteid kasutades nii õppeaine sisulise poolega kui taju-, tähelepanu-, mälu- ja mõtlemisprotsesside arendamisega. Olulisel kohal on õpioskuste kujundamine, sh püsivuse ning keskendumisvõime toetamine ja abimaterjalide ja –võtete kasutama õpetamine. Õpiabitunnid toimuvad nii ainetundidega paralleelselt kui tunnivälistel aegadel kindla õpetaja juhendamisel. Õpilased on rühma määratud aineõpetaja tähelepanekute ja/või eripedagoogilise uuringu alusel lapsevanema kirjalikul loal. Õpiabi rühma suurused kinnitab direktor HEVko ja aineõpetaja ettepanekute alusel ning õpiabi rühma töö kohta peetakse arvestust vastavas Stuudiumi päevikus.

Individuaalset õppekava (IÕK)

IÕK rakendatakse õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel (kaasaarvatud mitterahuldav perioodihinne), kelle tervislik olukord ei võimalda klassiga ühise töökava järgi õppimist või kes vajab kõrgendatud nõudmisi õppetöös tulenevalt andekusest. IÕK rakendamisel lähtutakse nii lapsevanema, aineõpetaja kui kooliväliste spetsialistide arvamusest ja soovitustest. IÕK on vajalik, kui õpilase ainealaste pädevuste saavutamiseks on vajalik klassi üldise töökavaga võrreldes märkimisväärsete erisuste rakendamine. IÕK võib õpilasele vajadusel koostada nii ühes kui mitmes õppeaines ning sellega võib sätestada õpilase suhtes kohandusi ja muudatusi õppeprotsessis, õpikeskkonnas, õppesisus ning hindamises. Õpilasega töötamiseks koostab vastava aine õpetaja (koostöös vajalike tugispetsialistide ja HEV õppe koordineerijaga) individuaalse plaani. IÕK järgi õppivate õpilaste nimekirja kinnitab kooli direktor käskkirjaga. Individuaalne õppekava koostatakse ühe õppeperioodi, poolaasta või õppeaasta kohta.

NB! Kooli otsusel individuaalset õppekava rakendades on selle aluseks põhikooli riiklik õppekava.

Individuaalse õppekava (IÕK) rakendamine piirkondliku nõustamiskomisjoni  otsusel võimaldab:

1. asendada või vähendada õpitulemusi ühes või mitmes õppeaines (nt õpilane õpib matemaatikas enda reaalsete võimete tasemel);
2. asendada kohustuslikke aineid või neist vabastada (nt kehaline kasvatus füüsilise puudega õpilasel, kes kasutab rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teraapiaid; muusikaõpetus tugeva kuulmislangusega õpilasel; B-võõrkeel kõnepuudega või spetsiifilise lugemis- ja kirjutamishäirega õpilasel);
3. teha olulisi erisusi õppesisus, õppekorralduses ja hindamises (erialaspetsialisti hinnangule toetudes).

NB! Nõustamiskomisjoni otsusega IÕK järgi õppiv õpilane võib teha raskusi tekitavas õppeaines põhikooli lõpueksamina koolieksami (lõpetamise alus on IÕKs määratud õpitulemuste saavutatus).

Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vaid nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema taotlusel. Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava. Koduõppel olevate õpilaste õpet koordineerib õppejuht.    

Kõik haridusliku erivajadusega õpilased ning koolis nende toetamiseks rakendatud tugimeetmed kantakse sisse Tartu haridusteenuste haldamise süsteemi ARNO. Tunnistusele ja õpinguraamatusse sellekohast märget ei jää.