16. oktoobril viisid toredad RMK retkejuhid Kati, Ülo ja Epp 1.-4. klasside õpilastele läbi õuesõppepäeva teemal “Metsa eluring”. Õppeprogramm toimus Tartu Kivilinna Kooli pargialal kolmes erinevas keskuses.
Esimese keskuses said õpilased teada, et peaaegu 50 % Eesti pindalast on metsade all ning Eesti metsad jaotatakse kaheks: loodusmetsaks ja majandusmetsaks. Loodusmets on ilma inimese mõjuta tekkinud mets ja pakub eluvõimalusi väga paljudele taime- ja loomaliikidele.
Majandusmets on mets, kus inimene on ise puud istutanud ja tegeleb ka metsa hooldamisega. Küsimusele, kuidas aru saada, et tegemist on metsaga, vastasid õpilased : metsas kasvavad puud tihedasti üksteise kõrval, on palju põõsaid, seal elavad loomad ja linnud, kasvavad seened ning marjad, on palju sammalt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mets on suur ökosüsteem, mis koosneb puudega maa-alast ja selle elustikust ( taimestikust, loomastikust ja seenestikust).
Selles keskuses said ka õpilased teada, millal kasvavad puud kiiremini ja millal aeglasemalt ning kuidas määrata puude vanust.
Puudel kulub seemnest kuni suureks ja kõrgeks puuks kasvamiseks umbes 100 aastat. Alles siis saab sellest puust kvaliteetset puitu.
Puud kasvavad kiiremini kevadest sügiseni ning talvel nad puhkavad. Puude vanust on võimalik määrata aastaringide järgi. Kahe kriipsu vahel ongi suvine kasvamise aeg.
Samuti on võimalik puude vanust määrata juurdekasvupuuri abil. Sellega puuritakse tüvesse auk, mis hiljem kinni kasvab.
Õpilased said ka teada, missugust puuliiki kasvab Eesti metsades kõige rohkem. Esimesel kohal on mänd, seejärel tulevad kask, kuusk, lepp, haab ja tamm.
Teises keskuses õppisid õpilased tundma neid puuliike, mida Eesti metsades kõige rohkem kasvab. Saadi teada, kuidas erinevad puuliigid levivad, missugused on nende viljad ja puit ning milleks seda kasutatakse.
Mänd on enamlevinud puuliik Eesti metsades. Tal on pikad okkad ja need asetsevad kahekaupa. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, kuid on samas valgusnõudlik. Tema puitu hinnatakse kõrgelt heade mehaaniliste omaduste tõttu. Männi puidust tehakse paberit, kasutatakse kütteks, ehitusmaterjaliks, vineeriks ja mööbliks.
Männivaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid.
Arukask levib seemnete abil. Tema pealmist koort nimetatakse kasetohuks, millega on hea tuld alustada. Viisud olid samuti tehtud kasetohuribadest. Viisud olid 2-3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud ilma sääreta tööjalatsid, mida vanasti kanti. Veel saab kaseokstest punuda korve ja teha kasevihtasid, kasest saab kevadel kasemahla ning lehtedest valmistada teed.
Kuuske tuntakse rohkem kui jõulupuuna. Tal on lühikesed okkad, mis asetsevad ühekaupa. Tema puitu kasutatakse paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ja kütteks. Kitarre valmistatakse ka just kuusepuidust, sest tal on ilus kõla.
Kõlalaud ehk lokulaud valmistati vanasti samuti kuusest, mida kahe puuvasaraga vaheldumisi löödi ja nii edastati rütmilisi signaale.
Lokulauda kasutati inimeste kokkukutsumiseks.
Lepa puit on kerge, pehme ja hästi töödeldav. Sellest toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks. Sanglepast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi muusikariistu.
Haavapuu tunneme ära selle järgi, et tema leheroots on väga pikk ja lehed hakkavad värisema ka kõige nõrgema tuule korral. Tema puidust tehakse tikke ning kasutatakse saunalavade tegemiseks. Saunalavadeks kasutatakse haaba sellepärast, et ta on ilus ja ei lähe väga kiiresti kuumaks. Haavapuu meeldib ka Eestis looduskaitse all olevale lendoravale, kes just selle puu õõnde teeb oma pesa.
Tamm on väga vastupidav ja tugev puu. Temast valmistatakse mööblit, parketti ja lõikelaudasid. Tema viljadeks on tammetõrud, mida armastavad süüa metssead ja karud.
Pasknäär on lind, kes kogub endale talvevarudeks umbes 4-5 kilogrammi tammetõrusid. Osa peidetud tammetõrudest kaevab pasknäär lume alt välja, osa jääb aga kasutamata ja läheb kevadel idanema.
Kolmandas keskuses said õpilased täringumängu kaudu korrata ja kinnistada õpitut.
Oli väga huvitav ja õpetlik metsateemaline õuesõppetund.
