Kolmapäeval, 27. aprillil said väikesed professorid ja noored akadeemikud osa looduse koolituspäevast Emajõe- Suursoos. 

Koolituspäeva viisid läbi toredad RMK retkejuhid Liina, Lisete ja Kristi.

Koolist olid õpilastega kaasas õpetajad Helis Hani, Taimi Ruusmäe ja Kaire Soer.

Suur aitäh!

1.-3. klasside väikesed professorid õppisid tundma Emajõe elustikku.

Õpilastele õpetati, kuidas määrata jõgedel paremat ja vasakut kallast, kust saab Emajõgi alguse ning kuhu suubub.  Õpilased said teada, missugused taimed kasvavad Emajõe ääres ning mille järgi jagatakse veetaimed rühmadesse. Õpiti tundma nii kaldavee, ujulehtedega kui ka veesiseseid taimi. Õppefilmis tutvustati õpilastele erinevaid kalaliike, kes elavad Emajões ning imetajaid, keda võib kohata Emajõe ääres. Üheskoos läbiti 1 kilomeetri pikkune matkarada. Teerajal nägid õpilased nii kollaseid ülaseid õitsemas kui ka varsakapjasid, mis polnud veel oma kollaseid õisi avanud, angervaksa punaseid varsi, mis kasvades hoopis roheliseks muutuvad ning mätastarnasid, mida teatakse pigem „Pokude“ nime järgi. Samuti saime teada, missugusel taimel on näha Vanakuradi hambajäljed- pillirool. Kõige põnevamaks osutus lastele  kahvaga veeloomade püüdmine, millele järgnes nende määramine . Seal olid  ujurid, liuskurid, vesikirbud.

4.-9. klasside õpilastele ehk noortele akadeemikutele  oli koolituspäeva teemaks „Soo“.

Matkarada läbides õpiti tundma soo elutingimusi, taimestikku ja loomastikku.

Rajal olles nägime verev karikseent, mis on üks kõige esimesi kevadisi seeni, kes ilmub välja otse sulava lume alt. Tema viljakehad on lühikese jalaga, kausikujulised, 1-5 cm läbimõõduga. Samuti püüdsid õpilased kindlaks teha, miks on üks puu täiesti ilma kooreta. Selgus , et sellel on toimetanud must rähn. Must rähn on Eesti suurim rähn, kelle  põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, keda ta nokib puutüve mööda üles  liikudes. Vajadusel raiub ta tervelt puult koore maha. Puidukahjurite hävitajana on ta üks kasulikemaid linde. Märkasime matkarajal ka kopra tegutsemise jälgi, sest üle oja oli langetatud hulk sookaski. Saime nuusutada kopranõre lõhna, mis ei olnud üldse meeldiv. Palderjanilõhnalist kopranõret tarvitati vanasti ravimina. Kopranõre aidanud ravida nii nahahaigusi, põletikke, allergiat kui ka liigesehaigusi. 

Oli väga huvitav ja hariv õppepäev!